Reacti veataaste strateegia: sujuva alandamise rakendamine

Veebiarenduse dünaamilises maailmas on React muutunud interaktiivsete kasutajaliideste loomise nurgakiviks. Kuid isegi töökindlate raamistike puhul on rakendused vigadele vastuvõtlikud. Need võivad tuleneda erinevatest allikatest: võrguprobleemid, kolmandate osapoolte API-de tõrked või ootamatu kasutajasisend. Hästi disainitud Reacti rakendus vajab tõhusat strateegiat vigade käsitlemiseks, et tagada sujuv kasutajakogemus. Siin tulebki mängu sujuv alandamine (graceful degradation).

Sujuva alandamise mõistmine

Sujuv alandamine on disainifilosoofia, mis keskendub funktsionaalsuse ja kasutatavuse säilitamisele isegi siis, kui teatud funktsioonid või komponendid ebaõnnestuvad. Selle asemel, et kogu rakendus kokku jookseks või kuvataks krüptiline veateade, alandab rakendus oma toimivust sujuvalt, pakkudes alternatiivset funktsionaalsust või kasutajasõbralikke varumehhanisme. Eesmärk on pakkuda parimat võimalikku kogemust antud oludes. See on eriti oluline globaalses kontekstis, kus kasutajatel võivad olla erinevad võrgutingimused, seadmevõimalused ja brauseri tugi.

Sujuva alandamise rakendamise eelised Reacti rakenduses on mitmekülgsed:

• Parem kasutajakogemus: järskude tõrgete asemel kohtavad kasutajad andestavamat ja informatiivsemat kogemust. Nad on vähem tõenäoliselt pettunud ja jätkavad suurema tõenäosusega rakenduse kasutamist.
• Suurenenud rakenduse vastupidavus: rakendus suudab vigadele vastu panna ja jätkata toimimist, isegi kui mõned komponendid on ajutiselt kättesaamatud. See aitab kaasa suuremale tööajale ja kättesaadavusele.
• Vähenenud toe kulud: hästi käsitletud vead minimeerivad kasutajatoe vajadust. Selged veateated ja varumehhanismid juhendavad kasutajaid, vähendades tugipiletite arvu.
• Suurenenud kasutajate usaldus: töökindel rakendus loob usaldust. Kasutajad on enesekindlamad, kasutades rakendust, mis ennetab ja käsitleb sujuvalt võimalikke probleeme.

Veahaldus Reactis: põhitõed

Enne sujuva alandamise juurde sukeldumist vaatame üle Reacti põhilised veahalduse tehnikad. Vigu saab hallata mitmel viisil teie komponendi hierarhia erinevatel tasanditel.

1. Try...Catch plokid

Kasutusjuhtum: elutsükli meetodites (nt componentDidMount, componentDidUpdate) või sündmuste käsitlejates, eriti kui tegemist on asünkroonsete operatsioonidega nagu API-kutsed või keerulised arvutused.

Näide:

            class MyComponent extends React.Component {
  constructor(props) {
    super(props);
    this.state = { data: null, loading: true, error: null };
  }

  async componentDidMount() {
    try {
      const response = await fetch('https://api.example.com/data');
      if (!response.ok) {
        throw new Error(`HTTP viga! staatus: ${response.status}`);
      }
      const data = await response.json();
      this.setState({ data, loading: false, error: null });
    } catch (error) {
      this.setState({ error, loading: false });
      console.error('Andmete pärimisel tekkis viga:', error);
    }
  }

  render() {
    if (this.state.loading) {
      return <p>Laen...</p>;
    }
    if (this.state.error) {
      return <p>Viga: {this.state.error.message}</p>;
    }
    return <p>Andmed: {JSON.stringify(this.state.data)}</p>
  }
}

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: `try...catch` plokk üritab andmeid API-st pärida. Kui pärimise või andmete parsimise ajal tekib viga, käsitleb `catch` plokk seda, määrates `error` oleku ja kuvades kasutajale veateate. See takistab komponendi kokkujooksmist ja annab kasutajasõbraliku viite probleemile.

2. Tingimuslik renderdamine

Kasutusjuhtum: erinevate kasutajaliidese elementide kuvamine vastavalt rakenduse olekule, sealhulgas võimalikele vigadele.

Näide:

            function MyComponent(props) {
  const [data, setData] = React.useState(null);
  const [error, setError] = React.useState(null);
  const [loading, setLoading] = React.useState(true);

  React.useEffect(() => {
    fetch('https://api.example.com/data')
      .then(response => {
        if (!response.ok) {
          throw new Error(`HTTP viga! staatus: ${response.status}`);
        }
        return response.json();
      })
      .then(data => {
        setData(data);
        setLoading(false);
        setError(null);
      })
      .catch(error => {
        setError(error);
        setLoading(false);
      });
  }, []);

  if (loading) {
    return <p>Laen...</p>;
  }
  if (error) {
    return <p>Tekkis viga: {error.message}</p>;
  }
  return <p>Andmed: {JSON.stringify(data)}</p>
}

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: komponent kasutab `loading` ja `error` olekuid erinevate kasutajaliidese olekute renderdamiseks. Kui `loading` on tõene, kuvatakse teade "Laen...". Kui tekib `error`, kuvatakse oodatud andmete asemel veateade. See on põhiline viis tingimusliku kasutajaliidese renderdamise rakendamiseks vastavalt rakenduse olekule.

3. Veasündmuste kuulajad (nt `onerror` piltide jaoks)

Kasutusjuhtum: konkreetsete DOM-elementidega seotud vigade käsitlemine, näiteks piltide laadimise ebaõnnestumine.

Näide:

            <img src="invalid-image.jpg" onError={(e) => {
  e.target.src = "fallback-image.jpg"; // Paku varupilti
  console.error('Pildi laadimine ebaõnnestus:', e);
}} />

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: `onerror` sündmusekäsitleja pakub varumehhanismi pildi laadimise ebaõnnestumiste jaoks. Kui esialgse pildi laadimine ebaõnnestub (nt katkise URL-i tõttu), asendab käsitleja selle vaike- või kohatäitepildiga. See takistab katkiste pildiikoonide ilmumist ja alandab toimivust sujuvalt.

Sujuva alandamise rakendamine Reacti veapiiridega (Error Boundaries)

Reacti veapiirid on React 16-s tutvustatud võimas mehhanism JavaScripti vigade püüdmiseks kõikjal komponendipuus, nende vigade logimiseks ja varu-UI kuvamiseks kogu rakenduse kokkujooksmise asemel. Need on tõhusa sujuva alandamise saavutamiseks ülioluline komponent.

1. Mis on veapiirid?

Veapiirid on Reacti komponendid, mis püüavad JavaScripti vigu oma laps-komponendi puus, logivad need vead ja kuvavad varu-UI. Nad sisuliselt ümbritsevad teie rakenduse osi, mida soovite kaitsmata erandite eest kaitsta. Veapiirid *ei* püüa vigu sündmuste käsitlejates (nt `onClick`) ega asünkroonses koodis (nt `setTimeout`, `fetch`).

2. Veapiiri komponendi loomine

Veapiiri loomiseks peate määratlema klassikomponendi ühe või mõlema järgmise elutsükli meetodiga:

• `static getDerivedStateFromError(error)`: seda staatilist meetodit kutsutakse välja pärast seda, kui alamkomponent viskab vea. See saab vea parameetrina ja peaks tagastama objekti oleku värskendamiseks. Seda kasutatakse peamiselt oleku värskendamiseks, et näidata vea ilmnemist (nt `hasError: true` seadmine).
• `componentDidCatch(error, info)`: seda meetodit kutsutakse välja pärast seda, kui alamkomponent on vea visanud. See saab vea ja `info` objekti, mis sisaldab teavet vea visanud komponendi kohta (nt komponendi stack trace). Seda meetodit kasutatakse tavaliselt vigade logimiseks seireteenusesse või muude kõrvalmõjude teostamiseks.

Näide:

            class ErrorBoundary extends React.Component {
  constructor(props) {
    super(props);
    this.state = { hasError: false };
  }

  static getDerivedStateFromError(error) {
    // Uuenda olekut, et järgmine renderdus näitaks varu-UI-d.
    return { hasError: true };
  }

  componentDidCatch(error, info) {
    // Saate vea logida ka vearaportiteenusesse
    console.error('ErrorBoundary püüdis vea kinni:', error, info);
  }

  render() {
    if (this.state.hasError) {
      // Saate renderdada mis tahes kohandatud varu-UI
      return <div>
               <h2>Midagi läks valesti.</h2>
               <p>Töötame probleemi lahendamise nimel.</p>
             </div>
    }

    return this.props.children;
  }
}

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: `ErrorBoundary` komponent kapseldab oma laps-komponendid. Kui mõni laps-komponent viskab vea, kutsutakse `getDerivedStateFromError` välja, et uuendada komponendi olekut `hasError: true`. `componentDidCatch` logib vea. Kui `hasError` on tõene, renderdab komponent potentsiaalselt katkiste laps-komponentide asemel varu-UI (nt veateade ja link probleemi teatamiseks). `this.props.children` võimaldab veapiiril ümbritseda mis tahes teisi komponente.

3. Veapiiride kasutamine

Veapiiri kasutamiseks ümbritsege komponendid, mida soovite kaitsta, `ErrorBoundary` komponendiga. Veapiir püüab kinni vead kõigis oma laps-komponentides.

Näide:

            <ErrorBoundary>
  <MyComponentThatMightThrowError />
</ErrorBoundary>

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: `MyComponentThatMightThrowError` on nüüd kaitstud `ErrorBoundary` poolt. Kui see viskab vea, püüab `ErrorBoundary` selle kinni, logib selle ja kuvab varu-UI.

4. Granulaarne veapiiride paigutus

Saate strateegiliselt paigutada veapiire kogu oma rakenduses, et kontrollida veahalduse ulatust. See võimaldab teil pakkuda erinevaid varu-UI-sid oma rakenduse erinevatele osadele, tagades, et vigadest mõjutatakse ainult vastavaid alasid. Näiteks võib teil olla üks veapiir kogu rakenduse jaoks, teine konkreetse lehe jaoks ja kolmas selle lehe kriitilise komponendi jaoks.

Näide:

            
// App.js
import React from 'react';
import ErrorBoundary from './ErrorBoundary';
import Page1 from './Page1';
import Page2 from './Page2';

function App() {
  return (
    <div>
      <ErrorBoundary>
        <Page1 />
      </ErrorBoundary>
      <ErrorBoundary>
        <Page2 />
      </ErrorBoundary>
    </div>
  );
}

export default App;

// Page1.js
import React from 'react';
import MyComponentThatMightThrowError from './MyComponentThatMightThrowError';
import ErrorBoundary from './ErrorBoundary'; // Impordi ErrorBoundary uuesti, et kaitsta komponente Page1 sees

function Page1() {
  return (
    <div>
      <h1>Leht 1</h1>
      <ErrorBoundary>
        <MyComponentThatMightThrowError />
      </ErrorBoundary>
    </div>
  );
}

export default Page1;

// Page2.js
function Page2() {
  return (
    <div>
      <h1>Leht 2</h1>
      <p>See leht töötab korralikult.</p>
    </div>
  );
}

export default Page2;

// MyComponentThatMightThrowError.js
import React from 'react';

function MyComponentThatMightThrowError() {
  // Simuleeri viga (nt API-kutsest või arvutusest)
  const throwError = Math.random() < 0.5;  // 50% tõenäosus vea viskamiseks

  if (throwError) {
    throw new Error('Simuleeritud viga komponendis MyComponentThatMightThrowError!');
  }

  return <p>See on komponent, mis võib vea visata.</p>;
}

export default MyComponentThatMightThrowError;

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: see näide demonstreerib mitme veapiiri paigutamist. Tipptaseme `App` komponendil on veapiirid `Page1` ja `Page2` ümber. Kui `Page1` viskab vea, asendatakse ainult `Page1` selle varu-UI-ga. `Page2` jääb mõjutamata. `Page1` sees on teine veapiir spetsiaalselt `MyComponentThatMightThrowError` ümber. Kui see komponent viskab vea, mõjutab varu-UI ainult seda komponenti `Page1` sees ja ülejäänud `Page1` jääb funktsionaalseks. See granulaarne kontroll võimaldab kohandatumat ja kasutajasõbralikumat kogemust.

5. Parimad praktikad veapiiride rakendamisel

• Paigutus: paigutage veapiirid strateegiliselt komponentide ja rakenduse osade ümber, mis on vigadele altimad või kasutaja funktsionaalsuse seisukohalt kriitilised.
• Varu-UI: pakkuge selget ja informatiivset varu-UI-d. Selgitage, mis läks valesti, ja pakkuge kasutajale soovitusi (nt „Proovige lehte uuesti laadida”, „Võtke ühendust toega”). Vältige krüptilisi veateateid.
• Logimine: kasutage `componentDidCatch` (või `componentDidUpdate` klassikomponentides vigade logimiseks või samaväärset funktsionaalsetes komponentides `useEffect` ja `useRef` abil), et logida vigu seireteenusesse (nt Sentry, Rollbar). Kaasake kontekstiteavet (kasutaja andmed, brauseri teave, komponendi stack), et aidata silumisel.
• Testimine: kirjutage teste, et kontrollida, kas teie veapiirid toimivad õigesti ja et varu-UI kuvatakse vea ilmnemisel. Kasutage testimisraamistikke nagu Jest ja React Testing Library.
• Vältige lõpmatuid tsükleid: olge ettevaatlik, kui kasutate veapiire komponentides, mis renderdavad teisi komponente, mis võivad samuti vigu visata. Veenduge, et teie veapiiri loogika ise ei põhjustaks lõpmatut tsüklit.
• Komponendi uuesti renderdamine: pärast viga ei renderdata Reacti komponendipuu täielikult uuesti. Põhjalikumaks taastumiseks võib olla vaja lähtestada mõjutatud komponendi (või kogu rakenduse) olek.
• Asünkroonsed vead: veapiirid *ei* püüa vigu asünkroonses koodis (nt `setTimeout` sees, `fetch` `then` tagasikutsetes või sündmuste käsitlejates nagu `onClick`). Kasutage `try...catch` plokke või veahaldust otse nendes asünkroonsetes funktsioonides.

Täiustatud tehnikad sujuvaks alandamiseks

Lisaks veapiiridele on ka teisi strateegiaid sujuva alandamise parandamiseks teie Reacti rakendustes.

1. Funktsioonide tuvastamine (Feature Detection)

Funktsioonide tuvastamine hõlmab konkreetsete brauserifunktsioonide olemasolu kontrollimist enne nende kasutamist. See takistab rakendusel toetumast funktsioonidele, mida ei pruugi kõikides brauserites või keskkondades toetada, võimaldades sujuvaid varukäitumisi. See on eriti oluline globaalsele publikule, kes võib kasutada mitmesuguseid seadmeid ja brausereid.

Näide:

            
function MyComponent() {
  const supportsWebP = (() => {
    if (!('createImageBitmap' in window)) return false; // Funktsiooni ei toetata
    const testWebP = (callback) => {
      const img = new Image();
      img.onload = callback;
      img.onerror = callback;
      img.src = ''
    }

    return new Promise(resolve => {
      testWebP(() => {
        resolve(img.width > 0 && img.height > 0)
      })
    })
  })();

  return (
    <div>
      {supportsWebP ? (
        <img src="image.webp" alt="" />
      ) : (
        <img src="image.png" alt="" />
      )}
    </div>
  );
}

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: see komponent kontrollib, kas brauser toetab WebP-pilte. Kui see on toetatud, kuvab see WebP-pildi; vastasel juhul kuvab see varu-PNG-pildi. See alandab pildiformaati sujuvalt vastavalt brauseri võimalustele.

2. Serveripoolne renderdamine (SSR) ja staatilise saidi genereerimine (SSG)

Serveripoolne renderdamine (SSR) ja staatilise saidi genereerimine (SSG) võivad parandada esialgset lehe laadimisaega ja pakkuda robustsemat kogemust, eriti aeglase internetiühendusega või piiratud töötlemisvõimsusega seadmetega kasutajatele. HTML-i eelrenderdamisega serveris saate vältida „tühja lehe” probleemi, mis võib mõnikord tekkida kliendipoolse renderdamisega, kui JavaScripti paketid laadivad. Kui osa lehest ei õnnestu serveris renderdada, saate rakenduse kujundada nii, et see serveerib siiski funktsionaalset versiooni sisust. See tähendab, et kasutaja näeb midagi, mitte midagi. Serveripoolse renderdamise vea korral saate rakendada serveripoolset veahaldust ja serveerida staatilist, eelrenderdatud varulehte või piiratud hulka olulisi komponente katkise lehe asemel.

Näide:

Võtame näiteks uudiste veebisaidi. SSR-i abil saab server genereerida esialgse HTML-i pealkirjadega, isegi kui esineb probleeme täieliku artikli sisu või piltide laadimisega. Pealkirjade sisu saab kuvada kohe ja lehe keerulisemad osad saavad laadida hiljem, pakkudes paremat kasutajakogemust.

3. Progressiivne täiustamine

Progressiivne täiustamine on strateegia, mis keskendub põhifunktsionaalsuse pakkumisele, mis töötab kõikjal, ja seejärel lisab järk-järgult täiustatud funktsioone brauseritele, mis neid toetavad. See hõlmab alustamist põhilistest funktsioonidest, mis töötavad usaldusväärselt, ja seejärel täiustuste lisamist kihiti, kui ja millal brauser neid toetab. See tagab, et kõikidel kasutajatel on juurdepääs funktsionaalsele rakendusele, isegi kui nende brauseritel või seadmetel puuduvad teatud võimalused.

Näide:

Veebisait võib pakkuda põhilist vormifunktsionaalsust (nt kontaktivormi esitamiseks), mis töötab standardsete HTML-vormi elementide ja JavaScriptiga. Seejärel võib see lisada JavaScripti täiustusi, nagu vormi valideerimine ja AJAX-esitused sujuvama kasutajakogemuse saamiseks, *kui* brauser toetab JavaScripti. Kui JavaScript on keelatud, töötab vorm endiselt, kuigi vähema visuaalse tagasiside ja täislehe uuestilaadimisega.

4. Varu-UI komponendid

Kujundage korduvkasutatavaid varu-UI komponente, mida saab kuvada vigade ilmnemisel või kui teatud ressursid pole kättesaadavad. Nende hulka võivad kuuluda kohatäitepildid, skelettekraanid või laadimisindikaatorid, et anda visuaalne vihje, et midagi toimub, isegi kui andmed või komponent pole veel valmis.

Näide:

            function FallbackImage() {
  return <div style={{ width: '100px', height: '100px', backgroundColor: '#ccc' }}></div>;
}

function MyComponent() {
  const [imageLoaded, setImageLoaded] = React.useState(false);

  return (
    <div>
      {!imageLoaded ? (
        <FallbackImage />
      ) : (
        <img src="image.jpg" alt="" onLoad={() => setImageLoaded(true)} onError={() => setImageLoaded(true)} />
      )}
    </div>
  );
}

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: see komponent kasutab pildi laadimise ajal kohatäite `div`-i (`FallbackImage`). Kui pildi laadimine ebaõnnestub, jääb kohatäide alles, alandades visuaalset kogemust sujuvalt.

5. Optimistlikud uuendused

Optimistlikud uuendused hõlmavad kasutajaliidese viivitamatut uuendamist, eeldades, et kasutaja tegevus (nt vormi esitamine, postituse meeldimine) on edukas, isegi enne kui server seda kinnitab. Kui serveri operatsioon ebaõnnestub, saate kasutajaliidese tagasi viia eelmisesse olekusse, pakkudes reageerivamat kasutajakogemust. See nõuab hoolikat veahaldust, et tagada, et kasutajaliides peegeldaks andmete tegelikku olekut.

Näide:

Kui kasutaja klõpsab „meeldib” nuppu, suurendab kasutajaliides kohe meeldimiste arvu. Samal ajal saadab rakendus API-päringu meeldimise salvestamiseks serverisse. Kui päring ebaõnnestub, taastab kasutajaliides meeldimiste arvu eelmisele väärtusele ja kuvatakse veateade. See muudab rakenduse kiiremaks ja reageerivamaks, isegi võimalike võrguviivituste või serveriprobleemide korral.

6. Kaitselülitid (Circuit Breakers) ja kiiruspiirangud (Rate Limiting)

Kaitselülitid ja kiiruspiirangud on tehnikad, mida kasutatakse peamiselt taustaprogrammis, kuid need mõjutavad ka esiotsa rakenduse võimet vigu sujuvalt käsitleda. Kaitselülitid takistavad kaskaadtõrkeid, peatades automaatselt päringud tõrkuvale teenusele, samas kui kiiruspiirangud piiravad päringute arvu, mida kasutaja või rakendus saab teatud aja jooksul teha. Need tehnikad aitavad vältida kogu süsteemi ülekoormamist vigade või pahatahtliku tegevuse tõttu, toetades kaudselt esiotsa sujuvat alandamist.

Esiotsa jaoks võite kasutada kaitselüliteid, et vältida korduvaid kutseid tõrkuvale API-le. Selle asemel rakendaksite varuvarianti, näiteks kuvaksite vahemällu salvestatud andmeid või veateate. Samamoodi võib kiiruspiirang takistada esiotsa mõjutamist API-päringute tulvast, mis võib põhjustada vigu.

Oma veakäsitlusstrateegia testimine

Põhjalik testimine on kriitilise tähtsusega, et tagada teie veakäsitlusstrateegiate ootuspärane toimimine. See hõlmab veapiiride, varu-UI-de ja funktsioonide tuvastamise testimist. Siin on ülevaade testimisele lähenemisest.

1. Ühiktestid

Ühiktestid keskenduvad üksikutele komponentidele või funktsioonidele. Kasutage testimisraamistikku nagu Jest ja React Testing Library. Veahalduse puhul peaksite testima:

• Veapiiri funktsionaalsus: veenduge, et teie veapiirid püüavad õigesti kinni laps-komponentide visatud vead ja renderdavad varu-UI.
• Varu-UI käitumine: veenduge, et varu-UI kuvatakse ootuspäraselt ja et see pakub kasutajale vajalikku teavet. Veenduge, et varu-UI ise ei viska vigu.
• Funktsioonide tuvastamine: testige loogikat, mis määrab brauseri funktsioonide saadavuse, simuleerides erinevaid brauserikeskkondi.

Näide (Jest ja React Testing Library):

            
import React from 'react';
import { render, screen } from '@testing-library/react';
import ErrorBoundary from './ErrorBoundary';
import MyComponentThatThrowsError from './MyComponentThatThrowsError';

test('ErrorBoundary renderdab varu-UI, kui tekib viga', () => {
  render(
    <ErrorBoundary>
      <MyComponentThatThrowsError />
    </ErrorBoundary>
  );
  // Oodatakse, et MyComponentThatThrowsError on vea visanud
  expect(screen.getByText(/Midagi läks valesti/i)).toBeInTheDocument();
});

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: see test kasutab `React Testing Library` `ErrorBoundary` ja selle laps-komponendi renderdamiseks ning seejärel kontrollib, kas varu-UI element tekstiga 'Midagi läks valesti' on dokumendis olemas, pärast seda, kui `MyComponentThatThrowsError` on vea visanud.

2. Integratsioonitestid

Integratsioonitestid kontrollivad mitme komponendi vahelist koostoimet. Veahalduse puhul saate testida:

• Vigade levimine: veenduge, et vead levivad õigesti läbi teie komponendi hierarhia ja et veapiirid püüavad need kinni sobivatel tasanditel.
• Varu-UI interaktsioonid: kui teie varu-UI sisaldab interaktiivseid elemente (nt nupp „Proovi uuesti”), testige, et need elemendid toimiksid ootuspäraselt.
• Andmete pärimise veahaldus: testige stsenaariume, kus andmete pärimine ebaõnnestub, ja veenduge, et rakendus kuvab asjakohaseid veateateid ja varusisu.

3. End-to-End (E2E) testid

End-to-end testid simuleerivad kasutaja interaktsioone rakendusega, võimaldades teil testida üldist kasutajakogemust ning esiotsa ja taustaprogrammi vahelist koostoimet. Kasutage nende testide automatiseerimiseks tööriistu nagu Cypress või Playwright. Keskenduge testimisele:

• Kasutajavood: veenduge, et kasutajad saavad endiselt täita olulisi ülesandeid isegi siis, kui rakenduse teatud osades esineb vigu.
• Jõudlus: mõõtke veakäsitlusstrateegiate jõudlusmõju (nt esialgne laadimisaeg SSR-iga).
• Juurdepääsetavus: veenduge, et veateated ja varu-UI-d on puuetega kasutajatele juurdepääsetavad.

Näide (Cypress):

            
// Cypressi testifail

describe('Veahaldus', () => {
  it('peaks kuvama varu-UI, kui tekib viga', () => {
    cy.visit('/');
    // Simuleeri viga komponendis
    cy.intercept('GET', '/api/data', {
      statusCode: 500, // Simuleeri serveri viga
    }).as('getData');
    cy.wait('@getData');
    // Veendu, et veateade kuvatakse
    cy.contains('Andmete pärimisel tekkis viga').should('be.visible');
  });
});

            

              
                Copy
              
            
          

Selgitus: see test kasutab Cypressit lehe külastamiseks, võrgupäringu pealtkuulamiseks serveripoolse vea simuleerimiseks ja seejärel kontrollib, kas vastav veateade (varu-UI) kuvatakse lehel.

4. Erinevate stsenaariumide testimine

Põhjalik testimine hõlmab erinevaid stsenaariume, sealhulgas:

• Võrguvead: simuleerige võrgukatkestusi, aeglaseid ühendusi ja API tõrkeid.
• Serveri vead: testige vastuseid erinevate HTTP-olekukoodidega (400, 500 jne), et kontrollida, kas teie rakendus käsitleb neid õigesti.
• Andmevead: simuleerige kehtetuid andmevastuseid API-delt.
• Komponendi vead: visake käsitsi vigu oma komponentides, et käivitada veapiire.
• Brauseri ühilduvus: testige oma rakendust erinevates brauserites (Chrome, Firefox, Safari, Edge) ja versioonides.
• Seadmetestimine: testige erinevatel seadmetel (lauaarvutid, tahvelarvutid, mobiiltelefonid), et tuvastada ja lahendada platvormispetsiifilisi probleeme.

Kokkuvõte: vastupidavate Reacti rakenduste ehitamine

Töökindla veataaste strateegia rakendamine on vastupidavate ja kasutajasõbralike Reacti rakenduste ehitamisel ülioluline. Sujuvat alandamist omaks võttes saate tagada, et teie rakendus jääb funktsionaalseks ja pakub positiivset kogemust isegi vigade ilmnemisel. See nõuab mitmetahulist lähenemist, mis hõlmab veapiire, funktsioonide tuvastamist, varu-UI-sid ja põhjalikku testimist. Pidage meeles, et hästi kavandatud veakäsitlusstrateegia ei seisne ainult krahhide vältimises; see seisneb kasutajatele andestavama, informatiivsema ja lõppkokkuvõttes usaldusväärsema kogemuse pakkumises. Kuna veebirakendused muutuvad üha keerukamaks, muutub nende tehnikate kasutuselevõtt veelgi olulisemaks, et pakkuda kvaliteetset kasutajakogemust globaalsele publikule.

Integreerides need tehnikad oma Reacti arendustöövoogu, saate luua rakendusi, mis on robustsemad, kasutajasõbralikumad ja paremini varustatud toime tulema vältimatute vigadega, mis tekivad reaalses tootmiskeskkonnas. See investeering vastupidavusse parandab oluliselt kasutajakogemust ja teie rakenduse üldist edu maailmas, kus globaalne juurdepääs, seadmete mitmekesisus ja võrgutingimused on pidevas muutumises.