JavaScripti vigadest taastumine: sujuva funktsionaalsuse vähendamise rakendusmustrid

Veebiarenduse dünaamilises maailmas valitseb JavaScript brauseri keelena. Selle mitmekülgsus toob aga kaasa ka keerukusi. Erinevused brauserite implementatsioonides, võrgu ebastabiilsus, ootamatu kasutajasisend ja kolmandate osapoolte teekide konfliktid võivad põhjustada käitusaegseid vigu. Robustne ja kasutajasõbralik veebirakendus peab neid vigu ette nägema ja sujuvalt käsitlema, tagades positiivse kogemuse ka siis, kui asjad valesti lähevad. Siin tulebki mängu sujuv funktsionaalsuse vähendamine (graceful degradation).

Mis on sujuv funktsionaalsuse vähendamine?

Sujuv funktsionaalsuse vähendamine on disainifilosoofia, mis rõhutab funktsionaalsuse säilitamist, ehkki potentsiaalselt vähendatud kujul, vigade või toetamata funktsioonide korral. Selle asemel, et ootamatult kokku joosta või krüptilisi veateateid kuvada, püüab hästi disainitud rakendus pakkuda kasutatavat kogemust isegi siis, kui teatud funktsioonid pole saadaval.

Mõelge sellest kui autost, millel on tühi rehv. Auto ei saa optimaalselt toimida, kuid parem on, kui see suudab vähendatud kiirusega edasi liikuda, kui et see täielikult katki läheb. Veebiarenduses tähendab sujuv funktsionaalsuse vähendamine põhifunktsionaalsuste kättesaadavuse tagamist isegi siis, kui kõrvalised funktsioonid on keelatud või lihtsustatud.

Miks on sujuv funktsionaalsuse vähendamine oluline?

Sujuva funktsionaalsuse vähendamise rakendamine pakub mitmeid eeliseid:

• Parem kasutajakogemus: Krahh või ootamatu viga on kasutajate jaoks masendav. Sujuv funktsionaalsuse vähendamine pakub sujuvamat ja prognoositavamat kogemust, isegi kui tekivad vead. Tühja ekraani või veateate asemel võivad kasutajad näha funktsiooni lihtsustatud versiooni või informatiivset teadet, mis juhatab nad alternatiivini. Näiteks kui välisel API-l põhinev kaardifunktsioon ebaõnnestub, võib rakendus selle asemel kuvada staatilise pildi alast koos teatega, et kaart on ajutiselt kättesaamatu.
• Suurem vastupidavus: Sujuv funktsionaalsuse vähendamine muudab teie rakenduse ootamatutele asjaoludele vastupidavamaks. See aitab vältida kaskaadtõrkeid, kus üks viga põhjustab ahelreaktsioonina edasisi vigu.
• Parem hooldatavus: Potentsiaalsete tõrkepunktide ennetamise ja veatöötlusstrateegiate rakendamisega muudate oma koodi silumise ja hooldamise lihtsamaks. Hästi määratletud veapiirid võimaldavad probleeme tõhusamalt isoleerida ja lahendada.
• Laiem brauseritugi: Erinevate brauserite ja seadmete maailmas tagab sujuv funktsionaalsuse vähendamine, et teie rakendus jääb kasutatavaks ka vanematel või vähem võimekatel platvormidel. Näiteks kui brauser ei toeta konkreetset CSS-i funktsiooni nagu `grid`, võib rakendus langeda tagasi `flexbox`-põhisele paigutusele või isegi lihtsamale, ühes veerus olevale kujundusele.
• Globaalne kättesaadavus: Erinevates piirkondades võivad olla erinevad interneti kiirused ja seadmevõimalused. Sujuv funktsionaalsuse vähendamine aitab tagada, et teie rakendus on kättesaadav ja kasutatav piiratud ribalaiusega või vanema riistvaraga piirkondades. Kujutage ette kasutajat maapiirkonnas, kellel on aeglane internetiühendus. Piltide suuruste optimeerimine ja alternatiivteksti pakkumine piltidele muutub positiivse kasutajakogemuse jaoks veelgi olulisemaks.

Levinud JavaScripti veatöötluse tehnikad

Enne konkreetsete sujuva funktsionaalsuse vähendamise mustrite juurde asumist vaatame üle JavaScripti põhilised veatöötluse tehnikad:

1. Try...Catch plokid

try...catch lause on JavaScripti veatöötluse nurgakivi. See võimaldab teil ümbritseda koodiploki, mis võib vea visata, ja pakkuda mehhanismi selle vea käsitlemiseks.

            try {
  // Kood, mis võib vea visata
  const result = someFunctionThatMightFail();
  console.log(result);
} catch (error) {
  // Käsitse viga
  console.error("Ilmnes viga:", error);
  // Andke kasutajale tagasisidet (nt kuvage veateade)
} finally {
  // Valikuline: kood, mis käivitatakse alati, olenemata sellest, kas viga ilmnes
  console.log("See käivitub alati");
}

            

              
                Copy
              
            
          

finally plokk on valikuline ja sisaldab koodi, mis käivitatakse alati, olenemata sellest, kas viga visati või mitte. Seda kasutatakse sageli puhastustoiminguteks, näiteks andmebaasiühenduste sulgemiseks või ressursside vabastamiseks.

Näide:

            function fetchData(url) {
  return new Promise((resolve, reject) => {
    fetch(url)
      .then(response => {
        if (!response.ok) {
          throw new Error(`HTTP viga! staatus: ${response.status}`);
        }
        return response.json();
      })
      .then(data => resolve(data))
      .catch(error => reject(error));
  });
}

async function processData() {
  try {
    const data = await fetchData("https://api.example.com/data"); // Asendage tegeliku API lõpp-punktiga
    console.log("Andmed edukalt alla laaditud:", data);
    // Töötle andmeid
  } catch (error) {
    console.error("Andmete allalaadimine ebaõnnestus:", error);
    // Kuvage kasutajale veateade
    document.getElementById("error-message").textContent = "Andmete laadimine ebaõnnestus. Palun proovige hiljem uuesti.";
  }
}

processData();

            

              
                Copy
              
            
          

Selles näites hangib funktsioon fetchData andmeid API lõpp-punktist. Funktsioon processData kasutab try...catch plokki võimalike vigade käsitlemiseks andmete hankimise protsessi käigus. Kui tekib viga, logitakse see konsooli ja lehel kuvatakse kasutajasõbralik veateade.

2. Veaobjektid

Kui tekib viga, loob JavaScript Error objekti, mis sisaldab teavet vea kohta. Veaobjektidel on tavaliselt järgmised omadused:

• name: Vea nimi (nt "TypeError", "ReferenceError").
• message: Inimloetav vea kirjeldus.
• stack: String, mis sisaldab kutsete pinu (call stack), mis näitab veani viinud funktsioonikutsete jada. See on silumisel uskumatult kasulik.

Näide:

            try {
  // Kood, mis võib vea visata
  undefinedVariable.someMethod(); // See põhjustab ReferenceError vea
} catch (error) {
  console.error("Vea nimi:", error.name);
  console.error("Veateade:", error.message);
  console.error("Vea pinu:", error.stack);
}

            

              
                Copy
              
            
          

3. `onerror` sündmusekäsitleja

Globaalne onerror sündmusekäsitleja võimaldab teil püüda käsitlemata vigu, mis tekivad teie JavaScripti koodis. See võib olla kasulik vigade logimiseks ja kriitiliste vigade puhul varumehhanismi pakkumiseks.

            window.onerror = function(message, source, lineno, colno, error) {
  console.error("Käsitlemata viga:", message, source, lineno, colno, error);
  // Logige viga serverisse
  // Kuvage kasutajale üldine veateade
  document.getElementById("error-message").textContent = "Ilmnes ootamatu viga. Palun proovige hiljem uuesti.";
  return true; // Takistage vaikimisi veatöötlust (nt brauseri konsoolis kuvamist)
};

            

              
                Copy
              
            
          

Oluline: onerror sündmusekäsitlejat tuleks kasutada viimase abinõuna tõeliselt käsitlemata vigade püüdmiseks. Üldiselt on parem kasutada try...catch plokke vigade käsitlemiseks teie koodi konkreetsetes osades.

4. Promises ja Async/Await

Asünkroonse koodiga töötamisel, kasutades Promises või async/await, on vigade asjakohane käsitlemine ülioluline. Promises puhul kasutage tagasilükkamiste (rejections) käsitlemiseks meetodit .catch(). async/await puhul kasutage try...catch plokke.

Näide (Promises):

            fetch("https://api.example.com/data")
  .then(response => {
    if (!response.ok) {
      throw new Error(`HTTP viga! staatus: ${response.status}`);
    }
    return response.json();
  })
  .then(data => {
    console.log("Andmed edukalt alla laaditud:", data);
    // Töötle andmeid
  })
  .catch(error => {
    console.error("Andmete allalaadimine ebaõnnestus:", error);
    // Kuvage kasutajale veateade
    document.getElementById("error-message").textContent = "Andmete laadimine ebaõnnestus. Palun kontrollige oma võrguühendust.";
  });

            

              
                Copy
              
            
          

Näide (Async/Await):

            async function fetchData() {
  try {
    const response = await fetch("https://api.example.com/data");
    if (!response.ok) {
      throw new Error(`HTTP viga! staatus: ${response.status}`);
    }
    const data = await response.json();
    console.log("Andmed edukalt alla laaditud:", data);
    // Töötle andmeid
  } catch (error) {
    console.error("Andmete allalaadimine ebaõnnestus:", error);
    // Kuvage kasutajale veateade
    document.getElementById("error-message").textContent = "Andmete laadimine ebaõnnestus. Server võib olla ajutiselt kättesaamatu.";
  }
}

fetchData();

            

              
                Copy
              
            
          

Sujuva funktsionaalsuse vähendamise rakendusmustrid

Nüüd uurime mõningaid praktilisi rakendusmustreid sujuva funktsionaalsuse vähendamise saavutamiseks teie JavaScripti rakendustes:

1. Funktsioonide tuvastamine

Funktsioonide tuvastamine hõlmab kontrollimist, kas brauser toetab konkreetset funktsiooni enne selle kasutamist. See võimaldab teil pakkuda alternatiivseid implementatsioone või varuvariante vanematele või vähem võimekamatele brauseritele.

Näide: geolokatsiooni API toe kontrollimine

            if ("geolocation" in navigator) {
  // Geolokatsioon on toetatud
  navigator.geolocation.getCurrentPosition(
    function(position) {
      console.log("Laiuskraad:", position.coords.latitude);
      console.log("Pikkuskraad:", position.coords.longitude);
      // Kasutage geolokatsiooni andmeid
    },
    function(error) {
      console.error("Viga geolokatsiooni hankimisel:", error);
      // Kuvage varuvariant, näiteks lubage kasutajal oma asukoht käsitsi sisestada
      document.getElementById("location-input").style.display = "block";
    }
  );
} else {
  // Geolokatsioon ei ole toetatud
  console.log("Geolokatsioon ei ole selles brauseris toetatud.");
  // Kuvage varuvariant, näiteks lubage kasutajal oma asukoht käsitsi sisestada
  document.getElementById("location-input").style.display = "block";
}

            

              
                Copy
              
            
          

Näide: WebP pildiformaadi toe kontrollimine

            function supportsWebp() {
  if (!self.createImageBitmap) {
    return Promise.resolve(false);
  }

  return fetch('')
    .then(r => r.blob())
    .then(blob => createImageBitmap(blob).then(() => true, () => false));
}

supportsWebp().then(supported => {
  if (supported) {
    // Kasutage WebP pilte
    document.getElementById("my-image").src = "image.webp";
  } else {
    // Kasutage JPEG või PNG pilte
    document.getElementById("my-image").src = "image.jpg";
  }
});

            

              
                Copy
              
            
          

2. Varuimplementatsioonid

Kui funktsioon ei ole toetatud, pakkuge alternatiivne implementatsioon, mis saavutab sarnase tulemuse. See tagab, et kasutajad saavad endiselt juurdepääsu põhifunktsionaalsusele, isegi kui see pole nii lihvitud või tõhus.

Näide: polyfill'i kasutamine vanemate brauserite jaoks

            // Kontrollige, kas Array.prototype.includes meetod on toetatud
if (!Array.prototype.includes) {
  // Polyfill Array.prototype.includes jaoks
  Array.prototype.includes = function(searchElement, fromIndex) {
    // ... (polyfill'i implementatsioon) ...
  };
}

// Nüüd saate Array.prototype.includes ohutult kasutada
const myArray = [1, 2, 3];
if (myArray.includes(2)) {
  console.log("Massiiv sisaldab 2");
}

            

              
                Copy
              
            
          

Näide: teise teegi kasutamine, kui üks ebaõnnestub

            try {
  // Proovige kasutada eelistatud teeki (nt Leaflet kaartide jaoks)
  const map = L.map('map').setView([51.505, -0.09], 13);
  L.tileLayer('https://{s}.tile.openstreetmap.org/{z}/{x}/{y}.png', {
      attribution: '© OpenStreetMap contributors'
  }).addTo(map);
} catch (error) {
  console.error("Leaflet'i teegi laadimine ebaõnnestus. Langen tagasi lihtsamale kaardile.", error);
  // Varuvariant: kasutage lihtsamat kaardi implementatsiooni (nt staatiline pilt või lihtne iframe)
  document.getElementById('map').innerHTML = '';
}

            

              
                Copy
              
            
          

3. Tingimuslik laadimine

Laadige konkreetseid skripte või ressursse ainult siis, kui neid on vaja või kui brauser neid toetab. See võib parandada jõudlust ja vähendada toetamata funktsioonidest põhjustatud vigade riski.

Näide: WebGL-i teegi laadimine ainult siis, kui WebGL on toetatud

            function supportsWebGL() {
  try {
    const canvas = document.createElement('canvas');
    return !!(window.WebGLRenderingContext && (canvas.getContext('webgl') || canvas.getContext('experimental-webgl')));
  } catch (e) {
    return false;
  }
}

if (supportsWebGL()) {
  // Laadige WebGL-i teek
  const script = document.createElement('script');
  script.src = "webgl-library.js";
  document.head.appendChild(script);
} else {
  // Kuvage teade, et WebGL ei ole toetatud
  document.getElementById("webgl-message").textContent = "WebGL ei ole selles brauseris toetatud.";
}

            

              
                Copy
              
            
          

4. Veapiirid (React)

Reacti rakendustes on veapiirid võimas mehhanism JavaScripti vigade püüdmiseks nende alamkomponentide puus, nende vigade logimiseks ja krahhi läinud komponendipuu asemel varu-kasutajaliidese kuvamiseks. Veapiirid püüavad vigu renderdamise ajal, elutsükli meetodites ja kogu nende all oleva puu konstruktorites.

Näide: veapiiri komponendi loomine

            class ErrorBoundary extends React.Component {
  constructor(props) {
    super(props);
    this.state = { hasError: false };
  }

  static getDerivedStateFromError(error) {
    // Värskendage olekut, et järgmine renderdus näitaks varu-kasutajaliidest.
    return { hasError: true };
  }

  componentDidCatch(error, errorInfo) {
    // Saate vea logida ka veaaruandlusteenusesse
    console.error("ErrorBoundary poolt püütud viga:", error, errorInfo);
    //logErrorToMyService(error, errorInfo);
  }

  render() {
    if (this.state.hasError) {
      // Saate renderdada mis tahes kohandatud varu-kasutajaliidese
      return 
Midagi läks valesti.
;
    }

    return this.props.children; 
  }
}

// Kasutamine:

  


            

              
                Copy
              
            
          

5. Kaitsev programmeerimine

Kaitsev programmeerimine hõlmab koodi kirjutamist, mis ennetab potentsiaalseid probleeme ja võtab meetmeid nende vältimiseks. See hõlmab sisendi valideerimist, äärmuslike juhtumite käsitlemist ja kinnituste (assertions) kasutamist eelduste kontrollimiseks.

Näide: kasutajasisendi valideerimine

            function processInput(input) {
  if (typeof input !== "string") {
    console.error("Vigane sisend: sisend peab olema string.");
    return null; // Või visake viga
  }

  if (input.length > 100) {
    console.error("Vigane sisend: sisend on liiga pikk.");
    return null; // Või visake viga
  }

  // Töötle sisendit
  return input.trim();
}

const userInput = document.getElementById("user-input").value;
const processedInput = processInput(userInput);

if (processedInput) {
  // Kasutage töödeldud sisendit
  console.log("Töödeldud sisend:", processedInput);
} else {
  // Kuvage kasutajale veateade
  document.getElementById("input-error").textContent = "Vigane sisend. Palun sisestage kehtiv string.";
}

            

              
                Copy
              
            
          

6. Serveripoolne renderdamine (SSR) ja progressiivne täiustamine

SSR-i kasutamine, eriti kombinatsioonis progressiivse täiustamisega, on väga tõhus lähenemine sujuvale funktsionaalsuse vähendamisele. Serveripoolne renderdamine tagab, et teie veebisaidi põhisisu edastatakse brauserile isegi siis, kui JavaScripti laadimine või käivitamine ebaõnnestub. Progressiivne täiustamine võimaldab seejärel kasutajakogemust järk-järgult täiustada JavaScripti funktsioonidega, kui ja millal need muutuvad kättesaadavaks ja funktsionaalseks.

Näide: põhiline implementatsioon

1. Serveripoolne renderdamine: Renderdage oma lehe esialgne HTML-sisu serveris. See tagab, et keelatud JavaScriptiga või aeglase ühendusega kasutajad näevad endiselt põhisisu.
2. Põhiline HTML-struktuur: Looge põhiline HTML-struktuur, mis kuvab olulise sisu ilma JavaScriptile tuginemata. Kasutage ligipääsetavuse tagamiseks semantilisi HTML-elemente.
3. Progressiivne täiustamine: Kui leht on kliendi poolel laadinud, kasutage JavaScripti kasutajakogemuse täiustamiseks. See võib hõlmata interaktiivsete elementide, animatsioonide või dünaamiliste sisuvärskenduste lisamist. Kui JavaScript ebaõnnestub, näeb kasutaja endiselt põhilist HTML-sisu.

Parimad praktikad sujuva funktsionaalsuse vähendamise rakendamiseks

Siin on mõned parimad praktikad, mida meeles pidada sujuva funktsionaalsuse vähendamise rakendamisel:

• Eelistage põhifunktsionaalsust: Keskenduge sellele, et teie rakenduse põhifunktsioonid jääksid kättesaadavaks, isegi kui kõrvalised funktsioonid on keelatud.
• Andke selget tagasisidet: Kui funktsioon on kättesaamatu või selle funktsionaalsust on vähendatud, andke kasutajale selget ja informatiivset tagasisidet. Selgitage, miks funktsioon ei tööta, ja pakkuge alternatiivseid võimalusi.
• Testige põhjalikult: Testige oma rakendust erinevates brauserites ja seadmetes, et tagada sujuva funktsionaalsuse vähendamise ootuspärane toimimine. Kasutage regressioonide püüdmiseks automatiseeritud testimisvahendeid.
• Jälgige veamäärasid: Jälgige oma tootmiskeskkonnas veamäärasid, et tuvastada potentsiaalseid probleeme ja parendusvaldkondi. Kasutage vigade jälgimiseks ja analüüsimiseks vigade logimise tööriistu. Tööriistad nagu Sentry, Rollbar ja Bugsnag on siin hindamatud.
• Rahvusvahelistamise (i18n) kaalutlused: Veateated ja varusisu tuleks erinevate keelte ja piirkondade jaoks korralikult lokaliseerida. See tagab, et kasutajad üle maailma saavad teie rakendust mõista ja kasutada, isegi kui tekivad vead. Kasutage oma tõlgete haldamiseks teeke nagu `i18next`.
• Ligipääsetavus (a11y) ennekõike: Veenduge, et mis tahes varusisu või vähendatud funktsionaalsus jääks puuetega kasutajatele ligipääsetavaks. Kasutage ARIA atribuute semantilise teabe pakkumiseks abitehnoloogiatele. Näiteks kui keeruka interaktiivse graafiku laadimine ebaõnnestub, pakkuge tekstipõhist alternatiivi, mis edastab sama teabe.

Reaalse maailma näited

Vaatame mõningaid reaalse maailma näiteid sujuvast funktsionaalsuse vähendamisest:

• Google Maps: Kui Google Mapsi JavaScript API laadimine ebaõnnestub, võib veebisait selle asemel kuvada staatilise kaardi pildi koos teatega, et interaktiivne kaart on ajutiselt kättesaamatu.
• YouTube: Kui JavaScript on keelatud, pakub YouTube endiselt põhilist HTML-videopleierit, mis võimaldab kasutajatel videoid vaadata.
• Wikipedia: Wikipedia põhisisu on kättesaadav ka ilma JavaScriptita. JavaScripti kasutatakse kasutajakogemuse täiustamiseks selliste funktsioonidega nagu dünaamiline otsing ja interaktiivsed elemendid.
• Kohanduv veebidisain: CSS-i meediapäringute kasutamine veebisaidi paigutuse ja sisu kohandamiseks erinevatele ekraanisuurustele on sujuva funktsionaalsuse vähendamise vorm. Kui brauser ei toeta meediapäringuid, kuvab see siiski veebisaiti, ehkki vähem optimeeritud paigutusega.

Kokkuvõte

Sujuv funktsionaalsuse vähendamine on oluline disainipõhimõte robustsete ja kasutajasõbralike JavaScripti rakenduste ehitamisel. Potentsiaalseid probleeme ennetades ja asjakohaseid veatöötlusstrateegiaid rakendades saate tagada, et teie rakendus jääb kasutatavaks ja kättesaadavaks isegi vigade või toetamata funktsioonide korral. Võtke omaks funktsioonide tuvastamine, varuimplementatsioonid ja kaitsva programmeerimise tehnikad, et luua vastupidav ja nauditav kasutajakogemus kõigile, olenemata nende brauserist, seadmest või võrgutingimustest. Pidage meeles, et peate eelistama põhifunktsionaalsust, andma selget tagasisidet ja testima põhjalikult, et tagada oma sujuva funktsionaalsuse vähendamise strateegiate ootuspärane toimimine.